Ei ole midagi paremat kosutavast unest – ärgata puhanu ja reipana, täis energiat ja tegutsemistahet.

Unevajadus on inimestel erinev. Imikud magavad teadupärast rohkem kui suured lapsed või täiskasvanud. Vananedes magamisharjumused teisenevad taas ja ööunele lisaks tuleb päeval teha väike uinak.

Me ei saa muuta seda, kas oleme pigem lõokese või ööbiku unetsükliga ehk varajase või hilise ärkamise ja magamaminekuga, küll aga saame teha kõik selleks, et magamistoas veedetud tunnid pakuksid kvaliteetset puhkeaega. Just täpselt nii palju, kui on jõuvarude taastamiseks tarvis.

Mis on need magamistoa komponendid, mis tagavad meile parema une?

1. Kvaliteetne madrats = väärt investeering

Magamistoa kõige tähtsam element on kahtlemata voodi, täpsemalt madrats voodiraami sees.

Mugav voodi, millel lebades ei „väsi“ keha ära, selg ei hakka valutama ja on piisavalt ruumi, on organismi välja puhkamiseks asendamatu.

Pidage meeles: voodid on puhtalt edevuse ja maitse asjad, nende karkassid ei mõjuta unekvaliteeti nii palju kui pehme sisu.

Madratsid ei ole aga igavesed. Truu kaaslane, kes on teid aastaid hästi teeninud, tuleb ühel päeval paratamatult välja vahetada, sest on kaotanud vormi, vetruvuse ja hügieenilisuse.

Kui tunnete end päevast päeva kurnatult, siis on tagumine aeg vaadata oma madrats kriitilise pilguga üle. Ehk on väsimuse põhjus just selles?

Diivanvoodi, millel teatavasti madratsit vahetada ei saa, passib pigem ajutiseks ja lühiajaliseks kasutamiseks. Kuna diivanvoodi vedrustus on üldjuhul jäigem ja mitte kuigi ergonoomiline, sobib see asemeks pigem noortele.

2. Hämarus aitab uinuda

Et hämarus magamist soosib, ei tule kellelegi üllatusena. Nii on loomariigis, kus paljud neljajalgsed põõnavad terved pikad pimedad talvekuud, ja nii on ka inimeste puhul, kellele pimedus mõjub uinutavalt.

Inimeste puhul seostatakse hämaruse uinutavat toimejõudu turvalise looteeaga, sest emaüsas on ju ka kottpime.

Magamistuba aitavad pimendada kardinad ja rulood.

Leidub täielikult pimendavaid kardinaid. Need ei lase küll üldse päevavalgust läbi, aga sellisel juhul peaks akna ees kasutama ka õhukest tüllkardinat, et pehmendada võrdlemisi raskete kangaste robustsust.

Kui ei taha akent täies ulatuses kinni katta, siis tasub kasutada rulood või ruloo + kardin kombinatsiooni.

Ka magamistoa üldine foon ehk siseviimistlus, valgustid, põranda- ja voodikatted peaks olema mahedas toonis ja mustris.

3. Vaikus mõjub lõõgastavalt

Uinumist soosivalt mõjub seegi, kui magamistoas ei ole televiisorit ja siin ei tehta tööd. Teisisõnu – helendavad ja helitekitavad ekraanid, kuvarid, arvutilauad ja mängukonsoolid jäägu mujale!

Magamistoas peab inimene saama end muust maailmast välja lülitada, sest ainult nii läheb organism puhkerežiimile. Aju ei tohi vahetult enne uinumist mingil juhul stimuleerida ega mõttetegevust erksana hoida.

Õuest kõrvu jõudvad hääled või naabrite tekitatud helid kostuvad paraku tuppa ka siis, kui uksed-aknad on suletud. Siis aitab puhkamisele kaasa see, kui kasutada helimasinat. „Unelauluks“ kõlav ookeanimüha, metsakohin või ritsikate sirin soodustab lõdvestumist.

Ruumi muudavad helikindlamaks ka spetsiaalsed akustilised seinaplaadid.

4. Temperatuur olgu jahedapoolne

Jahedam temperatuur (ca 18 kraadi) on magamiseks kõige parem.

Kuna umbses toas on raske sõba silmale saada, võiks ruumi enne voodisse minekut tuulutada. Eksperdid soovitavad magada korraliku sooja teki all ja hoida magamistoa akna õhutusasendis sisuliselt aasta läbi.

Tähtis on seegi, et õhk ei oleks liiga kuiv.

Keskküttega kodus võib külmal ajal hoida magamistoas kaussi veega või siis õhuniisutajat.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here