Kuna üha enam inimesi teeb oma tööd kontoris arvuti taga istudes, on ka paljud tüüpilisemad „kutsehaigused“ seotud just nimelt kontoritööga.

Mitmeid tunde sundasendis istudes on tervisehädad kerged tekkima: selg ja kael jäävad kangeks, silmad hakkavad kipitama ning randmeliigesed muutuvad põletikuliseks.

Istuv tegevus ei ole meie keha vaenlane, kui töökeskkond on sisustatud tervisesõbralikult. 

Ergonoomiline kontorimööbel, mis arvestab iga inimese individuaalsete omadustega, ei koorma kasutajat ega sunni tundideks ebaloomulikku asendisse, aitab vältida istuvast tööst tingitud vaevusi.

Siinkohal tekib paratamatult küsimus: kuidas üldse õigesti istuda? Nii, et selg ja liigesed ei väsi päeva lõpuks ära?

Ja kuidas teha kindlaks, millised kontoritoolid ja arvutilauad on need kõige paremad?

Kõige tähtsam töövahend – kontoritool

Õige istumisasendi korral toetuvad jalalabad täistallaga põrandale, seljatugi toestab selgroo nimmeosa ehk alaselga ning küünarnukid ja põlved on 90-kraadise nurga all kõverdatud.

Et seljale ja õlapiirkonnale maksimaalselt tuge pakkuda, tuleks istuda selg täies ulatuses toolileeni vastas, käelabad laual ning käevarred paralleelselt selgrooga. 

Kui käed toetuvad lauale nii, et küünarnukid on täisnurga all kõverdatud ja õlad ei ole tõstetud, siis on tooli kõrgus õige.

Kui seljatoe kaldenurka saab reguleerida, siis võiks seda aeg-ajalt muuta. Igasugune asendi vahetamine pika istumise järel tuleb liigestele ja vereringele ainult kasuks.

Käetugedega kontoritoolid kompaktsemad ja võtavad vähem ruumi: need saab vajadusel istmeosaga laua alla lükata ja kui peaks tekkima vajadus mööbel kokku tõsta, on seda tüüpi toole mugav üksteise otsas ladustada.

Need argumendid ei ole aga olulised toolis istujale. Käetoed, nagu nimigi ütleb, on mõeldud käsivarsi toetama.

Iseäranis vajalikud on toed siis, kui klaviatuur ei asetse lauaplaadil, vaid spetsiaalsel alusel. Et käed ei jääks rippu – nende üleval hoidmine nõuab kehalt lisapingutust – ongi vaja nõjatuda kätega toele.

Arvutilaud – mida silmas pidada?

Kui lähtuda tervise aspektist, siis on töölaua juures kõige olulisem selle kõrgus.

Õige kõrgusega kontorilaud on selline, kus jääb istuvas asendis reite ja lauaplaadi vahele vähemalt 10-15 sentimeetrit ruumi.

Kas kasutada klaviatuurialusega arvutilauda või tavalist kirjutuslauda, sõltub maitsest ja vajadustest. Sülearvutil ei ole klahvistikule sahtlit ei vaja, lauaarvuti puhul on see mugav viis sõidutada klaviatuur vajadusel lauaplaadi alla. Siis jagub laual ka muuks ruumi.

Oluline on meeles pidada, et hiir ja klaviatuur peaksid asuma ühel tasapinnal – nii on käte jaoks mugavam.

Ebatraditsiooniline kontorimööbel aitab puhata

Lesimisalad, kus on kott-toolid või patjadega kaetud lebolad, mida kaasaegsetes büroodes aina rohkem leiab, ei ole täispikkuses tööpäeva mööda saatmiseks just kõige paremad kohad.

Pehmel amorfsel asemel on küll mõnus lesida sülearvuti põlvedel, aga tundide kaupa ei ole soovitav nii olla. Puhkenurgad on mõeldud puhkamiseks!

Tervislikule tööstiilile tuleb kasuks ka:

  • Kui võtta iga 30-45 minuti järel paar minutit pausi, tõusta püsti ja teha paar venitusharjutust.
  • Kui pausi ajal arvutit ei vaata, vaid hoiate silmad 10-15 sekundit suletuna.
  • Kui pöörata pilk aeg-ajalt kuvarilt eemale. Näiteks aknast välja.
  • Kui istuda vahetevahel laua taga hoopiski võimlemispallil. NB! Pall ei asenda siiski ergonoomilist kontoritooli!
  • Kui avatud kontoris blokeerida müra ja tõmmata pähe kõrvaklapid.
  • Kui suure osa päevast päikesele avatud aknad katta UV-kiirgust neelava kilega või kasutada päikesekindlat rulood.
  • Kui kasutada randmetoega hiirepatja.
  • Kui kuvar asub silmadest 40-50 sentimeetri kaugusel.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here